EELNÕU
26.11.2018

Korralduse eelnõu
1. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE ÄRA KUULAMINE

1.1. Salme jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 07.07.2008 määrusega nr 27 „Aste,
Eikla, Kaali, Kaavi, Kallemäe, Karja, Kihelkonna, Kuressaare, Kuumi, Kärla, Laimjala,
Laugi, Leisi, Liiva, Lümanda, Metsküla, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pärsama, Salme,
Tamse, Torgu, Tornimäe, Valjala, Võhma ja Üru jahipiirkonna moodustamine” (edaspidi
määrus nr 27). Määruse nr 27 § 21 lg 1 kohaselt on Salme jahipiirkonna pindala 10 100 ha.
Salme jahipiirkonna piirikirjeldus on sätestatud määruse nr 27 § 21 lg-s 2.

1.3. 29.08.2018 esitasid Silvester Mets OÜ (registrikood 11714524, juhatuse liige Toivo Tuur),
Rehe Kinnisvara OÜ (registrikood 10828148, juhatuse liige Toivo Tuur), Ansepuu OÜ
(registrikood 12405825, juhatuse liige Maie Rello), Evelin Põld (48112250037, esindaja
Andrus Lehesoo) ja Leho Paas (35904050018, esindaja Andrus Lehesoo), Andrus Lehesoo
(36803195227), Oleg Sõnajalg (35910052726), Andres Sõnajalg (36102052732), Mikk
Sõnajalg (38701272753), Siiri Sõnajalg (46209132730), Viivi Sõnajalg (46209132741),
Elvi Maripuu (43401200039), Osaühing Dynastia (registrikood 10951587, juhatuse liige
Mare-Kallaste Karjus), Eurolander OÜ (registrikood 10713638, juhatuse liige Mare-Kallaste
Karjus), Aktsiaselts Eesti Elekter (registrikood 10951819, juhatuse liige Andres Sõnajalg),
Roheline Elekter OÜ (registrikood 11303442, juhatuse liige Aleksander Andre), Sõrve Õun
OÜ (registrikood 12778259, juhatuse liige Mikk Sõnajalg) (edaspidi taotlejad)
Keskkonnaametile taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
29.08.2018 numbri 13-11/18/14192 all, edaspidi taotlus), nõudes Salme Jahimeeste Seltsile
01.06.2013 väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 22 kehtetuks tunnistamist
lähtuvalt jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 20 lg-st 2 p-st 6, mille kohaselt tunnistatakse
jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtetuks, kui jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna
kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi.

1.4. 01.09.2018 esitas Andrus Lehesoo (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 03.09.2018 numbri 13-11/18/14344 all) Keskkonnaametile
taotluse, milles soovis samuti Salme Jahimeeste Seltsile väljastatud jahipiirkonna
kasutusõiguse loa nr 22 kehtetuks tunnistamist. Kuna varasemalt oli juba samasisuline
taotlus esitatud 29.08.2018 (kirjeldatud peatükis 1.3.) ning taotluse oli allkirjastanud teiste
hulgas ka Andrus Lehesoo ise, siis võttis Keskkonnaamet 03.09.2018 edastatud taotluse
2 (7)
arvesse lisainformatsioonina Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamise
menetlemisel.

1.5. Taotlejad paluvad tunnistada kehtetuks Salme Jahimeeste Seltsile väljastatud Salme
jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 22 ja on oma taotluses välja toonud asjaolud, mille
kohaselt:
1.5.1. JahiS § 22 lg 1 alusel lepitakse põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht ja -
struktuur igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus, lähtudes JahiS §
21 lg-s 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.
1.5.2. Keskkonnaameti 29.08.2017 käskkirja nr 1-1/17/308 (edaspidi käskkiri) otsustava osa
punktiga 1 kehtestati metssigade küttimismaht ja -struktuur 2017/2018 jahiaastaks, mille
kohaselt Saare maakonnas Salme jahipiirkonnas määrati metssigade küttimismahuks 86
isendit. Salme jahipiirkonnas on vastav eesmärk täidetud vaid 34% ulatuses.
1.5.3. Käskkirja otsustava osa p 5 kohaselt loetakse uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks
käskkirja otsustava osa p 1 jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenevaks kohustuseks.
Käskkirja otsustava osa p 3 kohaselt kohustati jahindusnõukogu tegema jahiaasta lõppedes
kokkuvõte jahipiirkondade kaupa metssigade küttimismahu ning -struktuuri täitmise osas
hiljemalt 01.06.2018 ning analüüsima metssigade küttimismahu ja -struktuuri täitmist
jahipiirkonna kasutaja poolt ning mõjuva põhjuseta kokkulepete rikkumise korral esitama
Keskkonnaametile ettepaneku vastava jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks
tunnistamiseks.
1.5.4. Taotlejatele teadaolevalt on Saare maakonna jahindusnõukogu esitanud Keskkonnaametile
üksnes 16.05.2018 koosoleku protokolli, milles on tõdetud, et Saare maakonnas ei ole
käskkirjas toodud eesmärki saavutatud ja käesoleval jahiaastal tuleks jätkata metssea
intensiivset küttimist. Lisaks on protokollis märgitud, et ühegi jahipiirkonna kasutusõiguse
loa äravõtmise kohta ettepanekut ei tehtud. Taotlejate hinnangul on Saare maakonna
jahindusnõukogu jätnud täitmata käskkirja otsustava osa p-st 3 tuleneva kohustuse esitada
kokkuvõte jahipiirkondade kaupa metssigade küttimismahu ning -struktuuri täitmise osas
hiljemalt 01.06.2018 – jahipiirkondade kaupa kokkuvõtet esitatud ei ole. Samuti on Saare
maakonna jahindusnõukogu jätnud analüüsimata metssigade küttimismahu ja -struktuuri
täitmist jahipiirkonna kasutaja poolt vastavalt käskkirjas esitatud nõudele. 16.05.2018
koosoleku protokollis on üksnes märgitud, et ühegi jahipiirkonna kasutusõiguse loa
äravõtmiseks ettepanekut ei esitatud. Eeltoodu ei ole aga taotlejate hinnangul piisav
analüüs käskkirjas toodud kohustuste täitmiseks. Käskkiri nägi ette kohustuse, et kui
puudus mõjuv põhjus kokkulepete rikkumiseks, siis tuli esitada Keskkonnaametile
ettepanek vastava jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks.
1.5.5. Taotlejate hinnangul ei muuda asjaolu, et Saaremaa jahindusnõukogu on jätnud täitmata
käskkirjast tulenevad kohustused, olematuks Salme Jahimeeste Seltsi poolt käskkirja
mittenõuetekohast täitmist ning vastava rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Taotlejad
mainivad esitatud taotluses, et tegelik põhjus küttimismahu mittetäitmisest on asjaolu,
mille kohaselt Salme Jahimeeste Selts on kehtestanud jahipidamiskeelu taotluse
avaldajatele kuuluvatele kinnisasjadele ega võimalda vastaval alal jahipidamist (kinnistud
on keelu alana ära märgitud Salme Jahimeeste Seltsi kodulehel). Vastavatel kinnistutel elab
aga hulgaliselt metssigu, kes tekitavad suuri kahjusid, samas kui küttimine on keelatud.
Taotlejad ise oma kinnistutel jahipidamist keelanud ei ole ning on vastavad põhjendused
edastanud Keskkonnaametile.

1.6. 27.09.2018 kirjaga nr 13-11/18/14192-3 edastas Keskkonnaamet taotluse Salme Jahimeeste
seltsile HMS § 40 lg 1 alusel. 02.10.2018 esitas Keskkonnaamet taotluse Saaremaa
jahindusnõukogule ning küsis 29.08.2018 taotluses esitatud väidete kohta selgitusi ja
3 (7)
täiendavat informatsiooni. Otsuse tegemiseks Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa
kehtetuks tunnistamisel on vaja eelnevalt ära kuulata nii Salme Jahimeeste Seltsi kui ka
Saaremaa jahindusnõukogu arvamused ja selgitused, kuna haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS) § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan andma enne haldusakti andmist
menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta
oma arvamus ja vastuväited. JahiS § 9 lg 3 p 3 kohaselt kuulub jahindusnõukogu pädevusse
muuhulgas ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna
kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud JahiS § 22 lg 1 alusel
kokkulepitut.

1.7. 15.10.2018 kirjaga nr 13-11/18/14192-4 edastas Salme Jahimeeste Selts Keskkonnaametile
selgitused ja lisainformatsiooni taotluses esitatud väidete kohta. Salme Jahimeeste Seltsi
hinnangul on metssigade küttimismahu mittetäitmise põhjuseks metssigade vähesus
jahipiirkonnas, mitte metssigade küttimislubade mitteandmine. Oma kirjas on Salme
Jahimeeste Selts toonud ära asjaolu, et 2017/2018 jahiaastal suutis käskkirjaga metssigade
küttimiseks pandud kohustuse naaberjahipiirkondadest täita vaid Lümanda, küttides kokku
67 metssiga. Ülejäänud naaberjahipiirkonnad, Kaavi ja Kuressaare käskkirjaga seatud
kohustust täita ei suutnud, küttides vastavalt vaid 21 ja 11 metssiga, täites 30 % ja 37 %
käskkirjaga seatud kohustusest. 2018/2019 jahiaastal on eelmainitud jahipiirkonnad küttinud
seni vaid 6, 1 ja 0 isendit. Lisaks on neis jahipiirkondades tuvastatud sigade Aafrika katkust
tingitud metssigade suremus. Registreeritud söödakohtades metssigu pole nähtud. Üksikuid
metssigu on nähtud varitsus- ja hiilimisjahtides, kuid seni ei ole õnnestunud neid tabada.
Salme Jahimeeste Seltsi hinnangul on Saaremaa jahindusnõukogu 16.05.2018 protokollis nr.
13-15/18/25 võetud eesmärgiks viia metssigade arvukus 1-1,5 isendini 1000 hektari jahimaa
kohta. Kuna Salme Jahimeeste Seltsi jahipiirkonna jahimaa suurus on 10100 ha ning 2018
aasta kevadel loendati Salme jahipiirkonnas vaid 10 metssiga, siis loeb Salme Jahimeeste
Selts, et jahipiirkonnas on Saaremaa jahindusnõukogu poolt seatud eesmärk täidetud ning
metssigade arvukus jahipiirkonnas on hetkel 0,99 isendit 1000 ha jahimaa kohta.

1.8. Keskkonnaametile edastatud kirjas ei nõustu Salme Jahimeeste Selts väitega, et on
keelustanud jahi osadel jahipiirkonda jäävatel maaomanike kinnistutel. Salme Jahimeeste
Seltsi väitel on kinnistutel keelanud jahi suurulukitele maaomanikud ise ning nende taotluste
alusel on Salme Jahimeeste Selts kaardistanud maaomanike poolt seatud jahikeelu (st jaht
on lubatud üksnes maaomaniku või Andrus Lehesoo vastava loa alusel) all olevad
maaüksused Salme Jahiseltsi kodulehel ja teavitanud jahikeelust ka jahiseltsi liikmeid.
Alates 14.02.2018 on Salme Jahimeeste Selts vastava informatsiooni jahiseltsi kodulehelt
eemaldanud. Samuti on Salme Jahimeeste Selts varasemalt väljastanud 08.03.2017 Andrus
Lehesoole kaks metssea küttimise luba KU257415 ja KU257416 kehtivusajaga kuni
31.12.2017. Mõlemad metssigade küttimisload on jäänud Andrus Lehesoo poolt
realiseerimata. Jahiseltsi edastatud lisamaterjalidest selgub, et osade maaomanike kinnistutel
sõlmitud jahimaa kasutuse lepingute tähtajad on lõppenud alates 1. septembrist 2018.

1.9. Salme Jahimeeste Seltsi andmetel ei ole Salme jahipiirkonda jäävate kinnistute omanikud
esitanud jahiseltsile 1. maiks 2018 ühtegi kahjude ennetamise teatist vastatavalt JahiS § 44
lg-le 3.

1.10. Saaremaa jahindusnõukogu vaatas taotlused läbi ning võttis vastu protokollilise otsuse mitte
teha Keskkonnaametile ettepanekut Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 22 kehtetuks
tunnistamise kohta 23.10.2018 (jahindusnõukogu protokoll on registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.10.2018 nr 13-15/18/64 all) ning protokolli
kohaselt tutvustas koosoleku juhataja jahindusnõukogu liikmetele maaomanike avaldust
Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks ja jahipiirkonna kasutaja
(Salme Jahimeeste Seltsi) selgitust tekkinud olukorrale. JahiS § 9 lg 3 p 3 alusel on
jahindusnõukogul õigus teha Keskkonnaametile ettepanek jahipiirkonna kasutusõiguse loa
kehtetuks tunnistamiseks, kui jahipiirkonna kasutaja on rikkunud JahiS § 22 lg 1 alusel
4 (7)
kokkulepitut. JahiS § 22 lg 1 kohaselt lepitakse jahindusnõukogus kokku põdra, punahirve,
metssea ja metskitse küttimismaht ja –struktuur igal jahiaasta kohta jahipiirkondade kaupa.
Saare maakonna jahindusnõukogu on analüüsinud metssea küttimismahu täitmist enda
koosolekutel 19.04.2017 2016/2017. jahiaasta kohta ja 16.05.2018 2017/2018. jahiaasta
kohta. Mõlemal korral jõuti konsensusliku otsuseni, et metssea küttimismahud on Saare
maakonnas täidetud ning mitte ühegi jahipiirkonna (sh Salme) kasutusõiguse loa äravõtmise
kohta ettepanekut teha ei ole põhjust. Saaremaa jahindusnõukogu otsustas 23.10.2018
toimunud istungil, et jääb oma 16.05.2018 protokollis nr 13-15/18/25 (registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.05.2018 nr 13-15/18/25 all) esitatud otsuse
juurde, mitte teha Keskkonnaametile ettepanekuid seoses küttimismahtude mittetäitmisega
jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtetuks tunnistamiseks.

1.11. Võttes aluseks HMS §-i 41 pikendas 26.09.2018 kirjaga nr 13-11/18/14192-2
Keskkonnaamet Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamise kohta otsuse
tegemise tähtaega kuni 30.11.2018.

2. ÕIGUSLIK ALUS JA KAALUTLUSED

2.1. Kuivõrd Keskkonnaametile esitatud taotlus sisaldab lisas 1 „kinnistute nimekirja“, kontrollib
Keskkonnaamet esmalt, kas taotlus Salme jahipiirkonna kasutusloa nr 22 kehtetuks
tunnistamiseks on esitatud JahS § 20 lg 2 p 2 alusel maaomanike, kellele kuulub vähemalt
51 protsenti jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ning vähemalt 51 protsenti jahimaa
pindalast, ühise taotluse alusel.
Vastavalt määruse nr 27 § 21 lg 1 kohaselt on Salme jahipiirkonna pindala 10 100 ha.
Taotlusele lisatud (Lisa 1) „kinnistute nimekiri“ kohaselt kuulub taotlejatele 424,2 ha Salme
jahipiirkonna jahimaast, mis moodustab 4,2% Salme jahipiirkonna jahimaa kogupindalast.
Kuivõrd taotlejatele ei kuulu vähemalt 51 protsenti Salme jahipiirkonna jahimaast on
Keskkonnaamet seisukohale, et esitatud ühistaotlus ei kuulu rahuldamisele JahiS § 20 lg 2 p
2 alusel.

2.2. JahiS § 20 lg 2 p 6 kohaselt tunnistatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtetuks, kui
jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi.
Jahiseaduse eelnõu seletuskirja 351 SE selgitab: „Kehtiva seaduse kohaselt ei ole
maaomanikel võimalust jahipiirkonna kasutajat mõjutada, eelnõu kohaselt tekib maaomanikel
lisaks rahaliste nõuete esitamise õigusele ka võimalus algatada jahipiirkonna kasutaja
väljavahetamine. Sellise võimaluse sissetoomine on igati põhjendatud juhul kui rahalised
mõjutused ei anna maaomanikele soovitud tulemust. Sama kehtib ka jahindusnõukogule antud
volitusega algatada kasutusloa lõpetamine. Jahindusnõukogu on kollektiivne organ, kes
otsustab piirkonna jahinduslikke küsimusi, muuseas ka suursõraliste küttimismahtu.
Suursõralised on liikuvad loomad ja selle tõttu on oluline piirnevate jahipiirkondade vahelistest
küttimismahtudest kinnipidamine. Kui üks jahipiirkonna kasutaja kütib suurulukeid teiste
jahipiirkondade arvelt ning eirab jahindusnõukogu otsust, saab jahindusnõukogu algatada
rikkuja suhtes kasutusloa kehtetuks tunnistamise.“
Tuginedes JahiS §20 lg 2 p 6 ja jahiseaduse eelnõu 351 SE seletuskirjas esitatud selgitusele
on Keskkonnaamet seisukohal, et seadusandja tahte kohaselt on võimalik jahipiirkonna
kasutusluba kehtetuks tunnistada muu hulgas juhul kui rahalised karistused (vt JahiS § 61)
ei mõjuta jahipiirkonna kasutajat kehtestatud küttimismahu täitmist ja küttimisstruktuurist
kinnipidamist.

2.3. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole Salme Jahimeeste Seltsi karistatud JahiS § 61 alusel
kehtestatud küttimismahu ja –struktuuri rikkumise või muu JahiS 8. peatükis sätestatud
väärteo eest. Kuivõrd Salme Jahimeeste Seltsil puudub karistatus JahiS sätestatud väärteo
5 (7)
eest, puudub Keskkonnaametil alus jahipiirkonna kasutusõiguse kehtetuks tunnistamiseks.
Samuti ei ole vastavat ettepanekut teinud ka jahindusnõukogu.

2.4. Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 22 kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemisel on
taotlejad tuginenud järgmistele põhjendustele:
 Käskkirjaga määrati Salme jahipiirkonnas metssigade küttimismahuks 86 isendit, mis täideti
kõigest 34% ulatuses, mis ilmselgelt on ebamõistlikult väike maht käskkirjas toodud
eesmärkide täitmiseks. Vastavas olukorras tuleb hinnata, kas ja millised olid põhjused
eesmärgi 2/3 ulatuses täitmata jätmiseks. Tuleb ära märkida, et antud juhul ei ole leitud
Salme jahipiirkonnast nii palju surnud metssigu, mis võiks põhjendada teatud mahus nõude
täitmata jätmist.
 Taotlejate hinnangul väljenduvad Salme Jahimeeste Seltsi tegevuses selgelt asjaolud, mis
takistavad metssigade küttimist. Sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil on lubatud
metssigu küttida isegi looduskaitsealadel. Samas Salme Jahimeeste Selts keelab taotlejatel
oma kinnistutel metsseajahi, luues sellega olukorra, kus keegi ei tohi kinnistutel jahti pidada
(metssea küttimise lube ei väljastata enda liikmetele, rääkimata piirkonnas elavatest
maaomanikest st, kui omanik ise soovib oma kinnistutele metssea küttimise luba, siis seda
ei väljastata. Jahipiirkonna maaomanik Andrus Lehesoo, kes on nõustunud metssigu
küttima, on Salme Jahimeeste Seltsist välja visatud ning isikule ei väljastata suuruluki
jahilube metssigade küttimiseks.
 Arvestades ülaltoodud asjaolusid, siis taotlejate hinnangul on Salme Jahimeeste Selts teinud
kõik selleks, et mitte täita korraldusega temale pandud metssigade küttimismahtu. Kuivõrd
Salme Jahimeeste Selts on jätnud täitmata jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenevad
kohustused, soovivad taotlejad Salme Jahimeeste Seltsile väljastatud Salme jahipiirkonna
kasutusõiguse loa nr 22 (KLIS nr 324127) kehtetuks tunnistamist.

2.5. Hinnanud taotluses esitatud argumente, millele taotlejate ettepanek tugineb, on
Keskkonnaamet seisukohal, et Salme Jahimeeste Seltsi Salme jahipiirkonna loa nr 22
kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud ning taotluse rahuldamiseks puudub seadusest
tulenev alus. Alljärgnevalt selgitab Keskkonnaamet oma seisukohta, lähtudes taotlejate ja
Salme Jahimeeste Seltsi ning Saaremaa jahindusnõukogu esitatud argumentidest.

2.6. Keskkonnaameti andmetel on Salme Jahimeeste Selts 2017. aasta kevadel hinnanud
jahipiirkonnas metssigade arvukuseks 60 metssiga (jahindusstatistiline aruanne on
registreeritud lisamaterjalina Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.06.2017
numbri 13-11/17/7774 all), millest küttida sooviti 80 isendit. 2017/2018 jahiaasta
küttimismahuks kehtestas Keskkonnaamet jahipiirkonnale 68 isendit, millest kütiti jahiaasta
jooksul ära 29 isendit ehk 34% kehtestatud küttimismahust. Kui vaadelda 2017/2018
jahiaasta küttimisandmeid kuude lõikes, siis on enamus metssigadest (20 isendit) kütitud
Salme jahipiirkonnas enne 2017 aasta juunit, kui jahipiirkonnas tuvastati sigade Aafrika
katk. Alates 2017. aasta juunist kütitud isenditel (kokku 9) on 5 juhul Veterinaar- ja
Toiduameti andmetel tuvastatud haigestumine sigade Aafrika katku. Lisaks leiti Salme
jahipiirkonnast 20.07.2017 sigade Aafrika katku surnud metssiga, kelle nakatumine
haigusesse tõestati looma toruluust võetud luuüdi proovi abil (Keskkonnaametile 12.01.2017
edastatud kokkuvõte on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
12.01.2017 numbri 13-11/18/645 all). 2018/2019 jahiaastal on Salme Jahimeeste Selts
hinnanud jahipiirkonnas metssigade arvukuseks 2018 aasta kevadel vaid 10 metssiga, kellest
soovitakse küttida 5 isendit. 2018/2019 jahiaastal ei ole Salme jahipiirkonnast seni kütitud
ühtegi metssiga, kuigi jahipiirkonnale on 03.09.2019 käskkirjaga nr 250 metssigade
küttimiskohustuseks määratud 14 isendit.
6 (7)
Eeltoodule tuginedes ei ole Keskkonnaametil alust arvata, et Salme Jahimeeste Selts oleks
metssigade küttimisest 2017/2018 aastal tahtlikult hoidunud. Salme Jahimeeste Selts on
2017/2018 jahiaastal Keskkonnaametit teavitanud kütitud ja hukkununa leitud metssigadest,
seega saab järeldada, et Salme Jahimeeste Selts tegutses korraldusega kehtestatud
küttimismahu täitmise nimel. Samuti on tuvastatud sigade Aafrika katku levik ja olemasolu
jahipiirkonna erinevates osades ja naaberjahipiirkondades alates 2017 aasta juunist. Kuna
jahipiirkonna maadelt on nii kütitud kui ka surnuna leitud sigade Aafrika katku nakatunud
metssigade isendeid, siis on Keskkonnaamet seisukohal, et käskkirjaga määratud kohustuste
mittetäitmine ei ole tahtlik käitumine jahimaa kasutaja poolt vaid tingitud metssigade
vähesusest jahipiirkonnas. Lisaks on ekslikud taotlejate väited, et jahipiirkonnast ei ole leitud
piisavalt surnud metssigu, millega võiks põhjendada Keskkonnaameti seatud kohustuste
täitmata jätmist. On väga ebatõenäoline, et jahipiirkonna maadel suudetakse üles leida kõik
sigade Aafrika katku surnud metssead (üldjoontes leitakse üles vaid 10% sigade Aafrika
katku surnud isenditest).

2.7. Keskkonnaametile ei ole esitatud ühtegi teadet ega tõendit Salme jahipiirkonnas
2017/2018. jahiaastal metssigade poolt põllukultuuridele põhjustatud kahjustuste kohta.
Samuti ei ole taotlejad esitanud Keskkonnaametile tõendeid metssigade poolt tekitatud
kahjustuste kohta.
Salme Jahimeeste Seltsile ei esitatud 2018 aasta 1. maiks ühtegi teatist Salme jahipiirkonnas
esinevate metssea kahjustuste kohta.

2.8. Kui Salme Jahimeeste Selts on keelanud osadel Salme jahipiirkonda jäävatel kinnistutel
metssea jahi, siis on see taunitav ning Keskkonnaameti hinnangul vastuolus kehtiva
seadusandlusega. Jahis § 25 lg 3 p 3 kohaselt ei või maaomanik keelata jahipidamist uluki
kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud korra
kohaselt. Kord sigade Aafrika katku leviku piiramiseks on kehtestatud Keskkonnaameti
vastava käskkirjaga. Keskkonnaamet tõlgendab, et vastavat keeldu ei saa ka seada jahimaa
kasutaja (antud juhul Salme Jahimeeste Selts). Jahis § 40 lg 4 kohaselt on Keskkonnaametil
õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku
tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on
kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma
kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule. Samas Salme Jahiseltsi edastatud infost lähtub, et
nad ei ole maaomanikele jahipidamist alaliselt keelanud, vaid teatanud, et alates 14.02.2018
on metssea jahipidamise keelud maaomanike kinnistutel tühistatud.

2.9. Arvestades eeltoodut ei pea Keskkonnaamet Salme Jahimeeste Seltsi Salme jahipiirkonna
kasutusõiguse loa nr 22 kehtetuks tunnistamist põhjendatuks ning jätab taotlejate taotluse
rahuldamata.

2.10. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma
menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta
oma arvamus ja vastuväited menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib
kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete
esitamiseks. Keskkonnaamet edastas XX.XX.2018 kirjaga nr XX/2018 taotluse
mitterahuldamise eelnõu arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, tähtajaga kuni
XX.XX.2018. Eeltoodud põhjustel ja HMS § 33 lg 5 ja § 41 alusel pikendas Keskkonnaamet
taotluse menetlust kuni XX.XX.2019. Nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid ja arvamusi
ei esitatud/esitati.
7 (7)

3. OTSUSTUS

Arvestades käesoleva korralduse punktis 1 toodud asjaolusid ja punktis 2 toodud põhjendusi,
kooskõlas JahiS § 20 lg 2 p 2 ja 6, § 25 lg 3 p-ga 3, haldusmenetluse seaduse §-dega 40 lg-ga 1
ning võttes aluseks Keskkonnaameti peadirektori 05.03.2018 käskkirja nr 1-1/18/118
“Looduskaitseosakonna, metsaosakonna ja regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 2 punktide
2.2.2. ja 3.9.4. alusel, otsustan:
Jätta Silvester Mets OÜ (registrikood 11714524, juhatuse liige Toivo Tuur), Rehe Kinnisvara
OÜ (registrikood 10828148, juhatuse liige Toivo Tuur), Ansepuu OÜ (registrikood 12405825,
juhatuse liige Maie Rello), Evelin Põld (48112250037, esindaja Andrus Lehesoo), Leho Paas
(35904050018, esindaja Andrus Lehesoo), Andrus Lehesoo (36803195227), Oleg Sõnajalg
(35910052726), Andres Sõnajalg (36102052732), Mikk Sõnajalg (38701272753), Siiri
Sõnajalg (46209132730), Viivi Sõnajalg (46209132741), Elvi Maripuu (43401200039),
Osaühing Dynastia (registrikood 10951587, juhatuse liige Mare-Kallaste Karjus),
Eurolander OÜ (registrikood 10713638, juhatuse liige Mare-Kallaste Karjus), Aktsiaselts
Eesti Elekter (registrikood 10951819, juhatuse liige Andres Sõnajalg), Roheline Elekter OÜ
(registrikood 11303442, juhatuse liige Aleksander Andre) ja Sõrve Õun OÜ (registrikood
12778259, juhatuse liige Mikk Sõnajalg) taotlus rahuldamata ja Salme Jahimeeste Seltsile
(registrikood 80009593) kuuluv Salme jahipiirkonna (keskkonnaregistri kood JAH1000159)
kasutusõiguse luba nr 22 kehtetuks tunnistamata.
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest, esitades
vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aimar Rakko
juhataja
jahinduse ja vee-elustiku büroo
Jaotuskava: Leelo Kukk, Lüüli Junti, Aimar Rakko, Olav Etverk
Saata: Mikk Sõnajalg, Maie Rello, Andrus Lehesoo, Toivo Tuur, Mare-Kallaste Karjus,
Aleksander Andre, Andres Sõnajalg, Elvi Maripuu, Siiri Sõnajalg, Oleg Sõnajalg, Viivi
Sõnajalg, Salme Jahimeeste Selts, Saaremaa jahindusnõukogu
Margo Tannik
jahinduse peaspetsialist
jahinduse ja vee-elustiku büroo
metsaosakond