Tere!
Viimasel EJS juhatuse koosolekul esitati Keskkonnaameti järelevalve peainspektorile hulk küsimusi millele nad on nüüd vastanud. Saadan selle tutvumiseks, ehk on midagi kõrvataha panna.

Kõike head
Ive

Püstol/revolver (poolautomaatne), mis on registreeritud jahiotstarbel ja enesekaitseks, kui suur salv võib olla?

Seadusandja on mõelnud poolautomaatsete relvade salve mahutavuse piiramisega ikkagi ainult püsse (tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm) ja jahiotstarbel kasutatavate püstolite ja revolvrite salve/trumli mahutavust ei pea piirama kahele padrunile.

Kuidas mõõta vahemaad (200m) jahimehe ja hoonete vahel, kas kuurinurgast, aianurgast, elumajast, jne?

Ehitusseadustik §3 lg 2 määratleb hoone mõiste: hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Seega algab jahikeeluga ala mõõtmine mistahes hoone välisküljest. Hooneks kvalifitseerub ka puukuur, kasvuhoone, garaaž, jne ehk jahiseaduses paika pandud 200m jahipidamise keeluala rakendub neile kõigile, kui maaomanikuga jahipidamise lepingus teisiti ei ole kokku lepitud. Sätte mõte on tagada ohutus hoonetes ja nende ümbruses viibivatele inimestele. 200m piirangu kohta on riigikohus hiljuti andnud hinnangu, et maaomaniku õigus kodurahule on olulisem kui haavatud uluki jälitamine hoonete läheduses ja kui osutub möödapääsmatult vajalikuks lähemal hoonetele jahti pidada, siis tuleb seda teha kooskõlastatult maaomanikuga (vt lahendi punkt 12: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=4-19-2839/23).

Jahimees on kütiliinis ja jätab padrunid lähedal olevasse autosse. Kas auto peab olema lukus? (Relvaseaduse täpsustamine)

Relvaseadus §50 lg 2 sätestab, et relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Lisaks täpsustab relvaseadus §55 lg 3, et relva ja laskemoona edasitoimetamisel (endaga kaasaskandmisel sh sõidukit kasutades) tuleb järgida käesoleva seaduse § 50 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid. Seega vastus küsimusele on, et relva ja laskemoona tuleb alati hoida nii, et on välistatud kõrvaliste isikute ligipääs ja auto lukustamine on vajalik. Täpsemalt oskab kindlasti selgitusi anda PPA.

Ühisjahi nimekirjaga minnakse päeval jahti ja siis õhtul soovib väiksem osa seltskonnast minna uuesti jahti pidama – kas võib minna sama nimekirjaga mis päeval või peaks tegema uue nimekirja ja miks? Mis saab siis, kui mõni isik jahilt lahkub, kas seda peab märkima jahinimekirja?

Üldjuhul on vajalik koostada uus ühisjahi nimekiri, kui jahipidamise tingimused on oluliselt muutunud ning osalejad vahetunud. Jahinimekirja tuleb kanda jahist osavõtvate isikute nimed. Kui pooled osalejad on lahkunud, siis on hommikuses nimekirjas ka isikud, kes tegelikkuses õhtusest jahist osa ei võta ja JahiS § 31 lg 3 p 2 nõue ei ole täidetud. Lisaks peab pidama silmas, et jahil osaleks vähemalt üks isik, kelle jahiluba on ühisjahi nimekirja kantud ning kui see isik lahkub, siis ei ole võimalik selle jahiloa alusel ühisjahti jätkata.

Kui ühisjahist lahkub mõni üksik jahimees enne jahi lõppu, siis on mõistlik vastav märge teha, et ka jahijuhatajal oleks ülevaade, kes parasjagu jahil osalevad. Jahilt lahkumist küll otseselt jahiseaduses lahti kirjutatud ei ole, aga segaduste vältimiseks ja ülevaate omamiseks on see mõttekas.