EJS, PAT ja KeA ühispöördumine jahimeeste poole

Üleskutse metssigade küttimise jätkamiseks.

Sigade Aafrika katk (SAK) jõudis Eestisse 2014. aastal. Üle seitsme aasta on nii seapidajad,
jahimehed kui ka riik ühiselt pingutanud, et piirata haiguse levikut metssigade populatsioonis
ning takistada selle levikut seafarmidesse.
Vahepeal võis tunduda, et oleme viiruse leviku seljatanud või siis vähemalt tugevalt piiranud
selle levikut – ligi pooleteise aasta jooksul ei leitud Eesti metsadest mitte ühtegi SAKi viirusega
nakatunud metssiga. 2020. aasta augustikuu viiruspositiivse metssea leid Raplamaal aga näitas
selgelt, et võitlus ei ole veel läbi ning viirus ringleb edasi metssigade populatsioonis. Raplamaa
viirus positiivne siga ei jäänud aga ainukeseks. 2020. aasta detsembris leiti viiruspositiivseid
metssigu ka juba Harjumaal ning Lääne-Virumaal. 2021. aastal leiti viiruspositiivseid metssigu
ka juba Ida-Virumaal ning Võrumaal. Kokku tuvastati 2021. aastal 26 SAKi viirus positiivset
metssiga. 2022. aasta esimesed kaheksa nädalat ei näita mingit vaibumise märki. Selle aja
jooksul on PTA tuvastanud juba 12 viiruspositiivset metssiga – pool terve eelmise aasta
leidudest. Leiud pärinevad Harjumaalt, Ida- ja Lääne-Virumaalt ning Võrumaalt.

SAKi leviku piiramiseks metssigadel on väga tõhus meede – metssigade arvukuse

vähendamine. Seega peaks jahihooaja jooksul küttima metssigu nii palju kui vähegi võimalik
üle terve Eesti – iga kütitud metssiga vähendab metssigade vahelisi kontakte ning aitab seeläbi
takistada viiruse jõudmist seafarmidesse. Metssigade küttimine katku levikut ennetavatel
eesmärkidel on tunduvalt mõistlikum tegevus ka jahinduslikust seisukohast. Loomade ennetav
ära küttimine on ulukiressursi kasutamise seisukohast oluliselt mõistlikum, võrreldes hilisema
kõrgest asustustihedusest ja haiguse levikust tingitud tagajärgedega tegelemisega (sh korjuste
matmisega).
EJS on jahisesse koostöös seakasvatajatega lisanud seakasvatuste asukohtade kaardikihi koos
ohualadega.
https://www.ejs.ee/seafarmide-asukohad-on-nuudsest-jahise-kaardil/
Küttimise korraldamisel on oluline arvestada seafarmide asukohtadega ja suunata küttimist
ohualadele.
Kuu aja eest, 31. jaanuaril, oli 2021/2022 jahihooaja eesmärgiks seatud 14 022 metsseast
kütitud umbes 2/3. Kuigi täielik ülevaade 2021/2022 jahihooajal kütitud metssigadest hetkel
veel puudub, siis tõenäoliselt jäi päris paljudes jahipiirkondades erinevatel põhjustel
jahindusnõukogude või Keskkonnaameti poolt määratud küttimiskohustus 28. veebruariks
täitmata. Piiramaks metssea asurkonna poegimise perioodi (aprill) eelset suurust ja
takistamaks metssea arvukuse edasist tõusu, kutsume ülesse kõikide jahipiirkondade
jahimehi, sõltumata sellest, kas 2021 jahihooajaks määratud küttimismahud täideti või mitte,
jätkama intensiivse metssigade küttimisega ka märtsis. Lumikatte jätkuv olemasolu suuremas
osas Eestist peaks seda kindlasti soosima. Samuti tuletame meelde, et kuni märtsi lõpuni võib
metsseajahis kasutada ka jahikoeri.

Eesti jahimeeste Selts
Põllumajandus- ja Toiduamet
Keskkonnaamet

| Üles |

Copyright © 2017. All Rights Reserved.