Tere

Kliimaministeerium on saatnud teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks "Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 32 „Jahieeskiri““ muutmise eelnõu.

Sisukokkuvõte

Eelnõu muudab Keskkonnaministri 28. mai 2013 määrust nr 32 „Jahieeskiri“. Muudatuste eesmärk on ajakohastada jahipidamise tingimusi, täpsustada lubatud jahiviise, parandada jahiohutuse regulatsiooni ning viia jahieeskiri paremini kooskõlla jahiseaduse ja relvaseadusega.

Muudatused puudutavad peamiselt järgmisi valdkondi:

• jahipidamisviiside täpsustamine lindude ja väikeulukite puhul
• väikekiskjate küttimise võimalused kaitsealadel
• šaakali jahiaja muutmine
• karu küttimise regulatsiooni põhjalik muutmine
• jahirelvade transportimise ja ohutusnõuete korrastamine
• suuruluki laskekatse kehtivuse täpsustamine

Eelnõu ei muuda jahinduse üldpõhimõtteid ega laienda jahipidamise ulatust, vaid korrigeerib ja täpsustab kehtivat regulatsiooni ning eemaldab ebaselgused.

Peamised muudatused jahieeskirjas

1. Muudatused linnujahis

• Kaelustuvi jahil lubatakse kasutada ka FCI 7. ja 8. rühma jahikoeri (nt seisukoerad ja retriiverid).
• Partlaste ja kajakaliste jahis lisatakse lubatud jahiviisina otsijaht.

Eesmärk:

• parandada kütitud lindude leidmist
• viia regulatsioon paremini kooskõlla jahipraktikaga.

2. Ennetav sekkumine põllukahjude vältimiseks

• Jahieeskirjast eemaldatakse sõnastus, mis sidus sekkumise ainult juba tekkinud põllukahjudega.

Tulemus:

• Keskkonnaamet saab lubada ennetavat heidutamist enne kahjude tekkimist.

3. Väikekiskjate küttimine kaitsealadel

Kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades saab Keskkonnaameti loal küttida kevadperioodil (1. märts – 30. aprill):

• rebast
• kährikut
• mäkra
• šaakalit
• metsnugist
• kivinugist
• tuhkrut
• minki

Eesmärk:

• kaitsta maaspesitsevaid linnuliike.

4. Šaakali jahiaja muutmine

Muudatus:

• jahiaja algus nihutatakse 1. septembrilt 1. oktoobrile.

Põhjused:

• kutsikad on septembris veel vanematest sõltuvad
• jahiaeg viiakse paremini kooskõlla liigi bioloogiaga.

Lisaks:

• kevadine jaht kaitsealadel (1. märts – 30. aprill) Keskkonnaameti loal.

5. Jänesejahi regulatsiooni muutmine

Hall- ja valgejänese puhul:

• lubatakse rohkem jahiviise (aju-, otsi-, hiilimis-, varitsusjaht)
• jänesejahti võib pidada ka ilma jahikoerata.

Piirang:

• FCI 5 rühma koeri kasutada ei tohi.

6. Koprajahi täpsustamine

jahiviis „väljapüüdmine“ eemaldatakse (ei ole jahiseaduses)

asendatakse seaduslike jahiviisidega (nt urujaht).

7. Suur muutus – karujahi kord

Senine süsteem:

• kindel jahiaeg.

Uus süsteem:

• jahiaeg kaotatakse
• küttimine toimub ainult Keskkonnaameti loal.

Lubatud eesmärgid:

• kahjude vältimine
• ohu ennetamine inimese elule või tervisele.

Tegemist on:

• loapõhise regulatsiooniga, mis vastab EL loodusdirektiivi nõuetele.

8. Jahirelva transportimise reeglid

Muudatused:

• transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata.

Kaotatakse nõuded:

• relv peab olema püssikotis või kabuuris
• padrun ei tohi olla relvale kinnitatud salves
• ühisjahi erisätted relva transportimisel.

Eesmärk:

lihtsustada regulatsiooni ja keskenduda reaalsele ohule (laetud relv).

9. Kütiliinide määramine

Muudatus:

enam ei viidata „intensiivse liiklusega riigimaanteedele“.

keelatud on kütiliinid teedel ja raudteedel, kus ohutu jahipidamine ei ole tagatud.

10. Suuruluki laskekatse

Täpsustus:

• laskekatse kehtib relvaraua tüübi järgi, mitte relvaliigi järgi.

Näide:

• kui test on tehtud vintraudse rauaga, võib kasutada ainult vintrauda.

Kokkuvõte

1. Kõige suurema mõjuga muudatused on:
2. Karujahi süsteem muutub loapõhiseks (jahiaeg kaob).
3. Šaakali jahiaeg lükkub 1. oktoobrile.
4. Väikekiskjate küttimine kaitsealadel muutub paindlikumaks.
5. Jahirelva transportimise reegleid lihtsustatakse.
6. Jänesejaht lubatakse ka ilma koerata.
7. Täpsustatakse laskekatse kehtivus relvaraua järgi.

Lugupidamisega

Ragnar Viikoja

Metsanduse ja maaettevõtluse valdkonna juht

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda